{"id":9088,"date":"2024-01-12T15:37:36","date_gmt":"2024-01-12T14:37:36","guid":{"rendered":"https:\/\/bibliolingua.eu\/lugemise-tahtsus\/"},"modified":"2024-10-17T12:25:29","modified_gmt":"2024-10-17T10:25:29","slug":"lugemise-tahtsus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/bibliolingua.eu\/et\/lugemise-tahtsus\/","title":{"rendered":"Lugemise t\u00e4htsus"},"content":{"rendered":"\n

Miks me peaksime lugema raamatuid<\/h2>\n\n

Lugemine on vaimne treening, mis rahustab ja aitab lastel l\u00f5\u00f5gastuda. Samal ajal avab lugemine uksi uutele teadmistele ning valgustab lugeja meeli. Lugemisest tulenevad kognitiivsed eelised ulatuvad kaugemale lapsep\u00f5lvest, m\u00f5jutades positiivselt k\u00f5iki vanusegruppe.<\/p>\n\n

Lugemine treenib aju<\/h2>\n\n

Lugemine parandab m\u00e4lu, kuna lugejad peavad meeles pidama detaile tegelaste, keskkondade ja s\u00fc\u017eeede kohta. See protsess tugevdab m\u00e4lu ja loob uusi neuronaalseid radu. Selle tulemusena n\u00e4itavad lugemisega tegelevad inimesed paremat akadeemilist sooritust anal\u00fc\u00fctilistes oskustes ja otsustusv\u00f5imes.<\/p>\n\n

Ken Pugh, Haskins Laboratories’i teadusdirektor Yale’i \u00fclikoolis, v\u00e4idab, et lugemine aktiveerib k\u00f5iki peamisi ajupiirkondi, parandades keelt, tunnetust, kujutlusv\u00f5imet ning valikulist ja p\u00fcsivat t\u00e4helepanu. Raamatud, mis jutustavad lugusid kas ilukirjandusena v\u00f5i narratiivse t\u00f5sieluna, on eriti kasulikud aju treenimiseks, sest nad soodustavad kujutlusv\u00f5ime ja kognitiivsete v\u00f5imete arengut viisil, mida teised \u017eanrid ei saavuta.<\/p>\n\n

Lugemine arendab suhtlemisoskust<\/h2>\n\n

Me saame alati jagada seda, mida oleme lugenud, oma pere, s\u00f5prade ja kolleegidega. K\u00f5ik see suurendab meie suhtlemisoskust. Inimesed on sotsiaalsed olendid ning nutitelefonide maailmas oleme kaotamas oma suhtlusoskust. Siiski on lugemine viinud raamatuklubide ja internetis jututubade tekkeni, kus meil on v\u00f5imalus teistega m\u00f5tteid jagada ja suhelda.<\/p>\n\n

Uuring, mille avaldas Journal of Developmental and Behavioral Pediatrics, n\u00e4itas, et kui laps loeb vaid \u00fche pildiraamatu p\u00e4evas, kuuleb ta aastas 78 000 s\u00f5na. See t\u00e4hendab, et peredes, kus loetakse palju raamatuid, kuuleb eelkooliealine laps 1,4 miljonit rohkem kasutusel olevat s\u00f5na kui laps, kelle vanemad ei loe talle ette. See m\u00f5jutab oluliselt lapse s\u00f5navara ja keele arengut.<\/p>\n\n

Lugemine muudab paremaks juhiks<\/h2>\n\n

Kuigi see pole l\u00f5plikult t\u00f5estatud, on peaaegu k\u00f5ik suured juhid olnud lugejad. \u00dcks p\u00f5hjus, miks neid austatakse ja tuntakse nende tarkuse poolest, on see, et nad arendavad vaimset tervist toetavaid lugemisharjumusi. Sajandeid on lugemine olnud inspiratsiooni, kasvu ja uute ideede allikaks. See on v\u00e4\u00e4rtuslik investeering oma isiksusesse, millel on lugematu ja pikaajaline kasu. Kui soovite, et teie lapsest saaks selline, peate teda julgustama lugema. See hoiab tema vaimu tervena ja loovana. Ainult n\u00f5nda on ta v\u00f5imeline panustama maailma paremaks muutmisel.<\/p>\n\n

Juhtimisekspert John Coleman m\u00e4rkis Harvard Business Review’s, et lugemine aitab kaasa verbaalsele intelligentsusele, suurendades juhi teadmisi ja suhtlemisoskust. Ilukirjanduse lugemine soodustab eelk\u00f5ige empaatiat, aidates teisi paremini m\u00f5ista ja teistega suhelda. Tunnistades emotsionaalse intelligentsuse keskset rolli juhtimisoskustes, soovitab Coleman teadlikult uurida erinevaid \u017eanre lugemisel ja osaleda raamatuklubides, et avastada raamatuid, millele muidu ei p\u00f6\u00f6rataks t\u00e4helepanu.<\/p>\n\n

Lugemine aitab saada paremat t\u00f6\u00f6d<\/h2>\n\n

Lapsed, keda julgustatakse lugema juba varases eas, m\u00f5istavad paremini neid \u00fcmbritsevat maailma. Nad arendavad nutikat m\u00f5tlemisv\u00f5imet ning on vastuv\u00f5tlikumad loovusele ja ideedele, mis teistel nende vanuses lastel puuduvad. Selle tulemusena kasvavad nad oluliselt intelligentsemaks ja teadlikumaks oma \u00fcmbrusest kui lapsed, kes ei loe.<\/p>\n\n

Oxfordi \u00fclikooli teadlased anal\u00fc\u00fcsisid 17 200 1970ndatel s\u00fcndinud inimeste seas l\u00e4bi viidud uuringu tulemusi ja leidsid, et need, kes lugesid 16-aastaselt regulaarselt raamatuid, saavutasid 33-aastaselt suurema t\u00f5en\u00e4osusega hea t\u00f6\u00f6- v\u00f5i juhtpositsiooni. Uuringus osalejatele esitati k\u00fcsimusi ka muude hobide kohta, n\u00e4iteks sportimine, kultuuri\u00fcritustel osalemine, arvutim\u00e4ngude m\u00e4ngimine, \u00f5mblemine ja toiduvalmistamine. Selgus, et \u00fckski teine tegevus ei m\u00f5juta noore inimese arengut ja tulevast karj\u00e4\u00e4ri nii tugevalt positiivselt kui lugemine.<\/p>\n\n

Kasutatud kirjandus<\/h2>\n\n