Enamik ajaloolisi inimeste kurtuse kirjeldusi on teada just kirjanike jutustustest.<\/p>\n\n
Kirjanduses peegeldusid suuresti ka tollased kultuurilised hoiakud kurtuse suhtes.<\/p>\n\n
Paljudes vanemates klassikalistes romaanides kujutasid kirjanikud kurte sageli negatiivselt, sest pidasid neid rikutud meelega petjateks v\u00f5i kavalateks inimesteks.<\/p>\n\n
T\u00e4nu teaduse arengule on kaasaegsed autorid \u00fcha teadlikumad ja esindavad kurtust palju tasakaalukamas valguses.<\/p>\n\n
Euroopa kirjanduses tahaksime siinkohal esile t\u00f5sta kolm peamist kurtidest tegelaskuju: Duncan Campbell (1720), Notre-Dame’i k\u00fc\u00fcrakas kellamees Quasimodo (1831) ning vana kurt mees Hemingway jutustuses (1933).<\/p>\n\n
V\u00e4idetavalt on “H\u00e4rra Duncan Campbelli elu ja \u00fcllatavate seikluste ajalugu” kirjutanud Daniel Defoe, kuid see on ebat\u00f5en\u00e4oline. Seda eriti p\u00f5hjusel, et selle raamatu avaldas Defoe vaenlane Edmund Curll. Duncan Campbell, kes elas XVII ja XVIII sajandi vahel, oli kurt \u0161otlasest mees. Ta v\u00e4itis, et tal on maagilised ennustamisv\u00f5imed, mis \u00e4ratasid k\u00f5ikjal, kus ta k\u00e4is suurt t\u00e4helepanu, eriti Londoni aadlike hulgas.<\/p>\n\n
Edasi liigume Prantsusmaale, kus 1831. aastal kirjutas Victor Hugo romaani “Jumalaema kirik Pariisis”, milles kirjeldab Pariisi kuulsaima katedraali kellal\u00f6\u00f6jat Quasimodot kui koletu koledalt moondunud olendit. Ta on \u00fchesilmne, lonkav, k\u00fc\u00fcrakas ja p\u00e4rast tema pikaajalist l\u00e4hedust valjudele kellahelidele lisaks ka kurdistunud. Quasimodo on lapsena mustlaspere (originaalis \u00e9gyptienne) poolt oma v\u00e4limuse t\u00f5ttu nelja-aastaselt h\u00fcljatud ja adopteeritud Jumalaema kiriku peadiakoni Claude Frollo poolt, kes pani talle ka nime (Quasimodo) ja tegi temast katedraali kellam\u00e4ngija, ristides ta katoliku usku.<\/p>\n\n
Enam kui sajand hiljem, t\u00e4psemalt aastal 1933, ilmus Ernest Hemingway sulest l\u00fchijutustus \u201cPuhas ja h\u00e4stivalgustatud koht\u201d, kus peategelaseks on vana kurt mees. Loos ei juhtu suurt midagi. Kaks ettekandjat tahaksid kohvikut sulgeda, kuid nad peavad ootama viimast klienti, hiljuti endalt elu v\u00f5tta p\u00fc\u00fcdnud kurti meest.<\/p>\n\n
Loo moraalse t\u00e4henduse s\u00f5nastab teine kelner, kes tunneb mehe suhtes inimlikku kaastunnet ning m\u00f5istab tema vajadust puhta ja h\u00e4istivalgustatud kohviku j\u00e4rele, mis on justkui v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s kogetud pimedusest. Need kolm tegelast on huvitavad seet\u00f5ttu, et iga\u00fcks neist reageerib olukorrale, milles nad elavad, erinevalt. Peale Quasimodo me teiste tegelaste kurtuse p\u00f5hjuseid ei tea.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Enamik ajaloolisi inimeste kurtuse kirjeldusi on teada just kirjanike jutustustest. Kirjanduses peegeldusid suuresti ka tollased kultuurilised hoiakud kurtuse suhtes. Paljudes vanemates klassikalistes romaanides kujutasid kirjanikud kurte sageli negatiivselt, sest pidasid neid rikutud meelega petjateks v\u00f5i kavalateks inimesteks. T\u00e4nu teaduse arengule on kaasaegsed autorid \u00fcha teadlikumad ja esindavad kurtust palju tasakaalukamas valguses. Euroopa kirjanduses tahaksime siinkohal […]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":4095,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_et_pb_use_builder":"off","_et_pb_old_content":"","_et_gb_content_width":"","footnotes":""},"categories":[17],"tags":[],"class_list":["post-9114","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uncategorized-et"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/bibliolingua.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9114","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/bibliolingua.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/bibliolingua.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/bibliolingua.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/bibliolingua.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9114"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/bibliolingua.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9114\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9117,"href":"https:\/\/bibliolingua.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9114\/revisions\/9117"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/bibliolingua.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4095"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/bibliolingua.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9114"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/bibliolingua.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9114"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/bibliolingua.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9114"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}