{"id":9121,"date":"2023-10-25T09:30:00","date_gmt":"2023-10-25T07:30:00","guid":{"rendered":"https:\/\/bibliolingua.eu\/kakskeelsed-raamatud-kahe-hingega-kirjandus\/"},"modified":"2024-08-29T12:10:30","modified_gmt":"2024-08-29T10:10:30","slug":"kakskeelsed-raamatud-kahe-hingega-kirjandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/bibliolingua.eu\/et\/kakskeelsed-raamatud-kahe-hingega-kirjandus\/","title":{"rendered":"Kakskeelsed raamatud &#8211; kahe hingega kirjandus"},"content":{"rendered":"\n<p>Kakskeelsust on raske m\u00f5\u00f5ta selle erinevate definitsioonide t\u00f5ttu, kuna m\u00f5ned autorid leiavad, et m\u00f5lema keele emakeele tase on vajalik, samas kui teistel on erinev arvamus. Sellest hoolimata r\u00e4\u00e4gib Euroopa Statistikaamet, et 64,6% t\u00f6\u00f6ealistest t\u00e4iskasvanutest r\u00e4\u00e4gib v\u00e4hemalt \u00fcht v\u00f5\u00f5rkeelt (EUROSTAT, 2019).<\/p>\n\n<p>Kakskeelsuse maailmas on kakskeelsed raamatud nii laste kui ka t\u00e4iskasvanute igap\u00e4evaelu osa ning need on v\u00e4ga huvitavad t\u00f6\u00f6riistad erinevates valdkondades nagu n\u00e4iteks hariduses. Baylac-Ferrer (2009) ja P\u00e9rez (2003) selgitavad, et kakskeelsete raamatute kasutamine \u00fcritustel, mis kasutavad erinevaid keeli, parandab \u00f5pilaste keelelist p\u00e4devust, saavutusi ja m\u00f5juv\u00f5imu.<\/p>\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-large is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"780\" height=\"586\" src=\"https:\/\/bibliolingua.eu\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/rounded-library-780x586.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-5777\" style=\"width:400px\" srcset=\"https:\/\/bibliolingua.eu\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/rounded-library-780x586.jpg 780w, https:\/\/bibliolingua.eu\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/rounded-library-480x361.jpg 480w\" sizes=\"(min-width: 0px) and (max-width: 480px) 480px, (min-width: 481px) 780px, 100vw\" \/><figcaption class=\"wp-element-caption\">Allikas: foto: Alexandre Van Thuan on Unsplash<\/figcaption><\/figure>\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kakskeelsete raamatute t\u00fc\u00fcbid<\/h2>\n\n<p>Kakskeelsed raamatud on raamatud, mis on kirjutatud kahes keeles. Jeffers (2009) ja Semingson et al. (2015) eristavad viite kakskeelsete raamatute kategooriat:<\/p>\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>T\u00e4isteksti t\u00f5lked: kogu raamatu lugu on n\u00e4idatud kahes keeles.<\/li>\n\n\n\n<li>\u00dchekeelsed t\u00f5lked: sama raamatu erinevad t\u00f5lked.<\/li>\n\n\n\n<li>Manustatud tekst: lugu esitatakse \u00fches keeles, s\u00f5nad ja fraasid teises keeles.<\/li>\n\n\n\n<li>S\u00f5nadeta raamatud: tehniliselt ei ole need kakskeelsed, sest neil on ainult pildid. Siiski v\u00f5ivad nad aidata jutuvestmisel erinevates keeltes.<\/li>\n\n\n\n<li>Kontseptsiooniga kakskeelsed raamatud: \u00fcks teema, mida n\u00e4idatakse erinevates keeltes.<\/li>\n<\/ul>\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kakskeelsete raamatute eelised<\/h2>\n\n<p>Kakskeelsetel raamatutel on mitmeid eeliseid nii klassiruumis kui ka v\u00e4ljaspool seda. Nad toetavad keele arengut \u00f5pilastel, kes r\u00e4\u00e4givad mitut keelt ja on mitmekultuurilise taustaga (Semingson et al., 2015).<\/p>\n\n<p>Raamatut kahes keeles kasutades \u00f5pivad m\u00f5lema keele k\u00f5nelejad kiiremini ja on teadlikumad multikultuursest globaalsest kogukonnast, milles me elame (Jeffers, 2009). Kakskeelsed raamatud loovad aluse, kus keeli v\u00e4\u00e4rtustatakse v\u00f5rdselt, mille tulemusena tunnustatakse lapsi asjatundjatena ning n\u00e4idatakse \u00fcles toetust oma kultuurile ja keelele (Semingson et al., 2015).<\/p>\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-large is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"780\" height=\"603\" src=\"https:\/\/bibliolingua.eu\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/kid-reading-book-and-learning-new-things-780x603.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-5783\" style=\"width:400px\" srcset=\"https:\/\/bibliolingua.eu\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/kid-reading-book-and-learning-new-things-780x603.jpg 780w, https:\/\/bibliolingua.eu\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/kid-reading-book-and-learning-new-things-480x371.jpg 480w\" sizes=\"(min-width: 0px) and (max-width: 480px) 480px, (min-width: 481px) 780px, 100vw\" \/><figcaption class=\"wp-element-caption\">Alikas: Canva<\/figcaption><\/figure>\n\n<p>Mitmekeelsetel teostel on Euroopas pikk ajalugu. Esimesi n\u00e4iteid sellisest kirjandusest leiame Hispaaniast, kus ilmusid kharjad, klassikalised araabia v\u00f5i heebreakeelsed luuletusted, millele olid lisatud mozaraabiakeelsed s\u00f5nad (Can\u00f3nica, 1996). Hiljem oli eri keelte kasutamine eriti oluline teatris, kus autorid p\u00fc\u00fcdsid n\u00e4idata Hispaania keelte mitmekesisuse tegelikkust ja seda, kuidas need suhestuvad erinevate sotsiaalsete klasside ja tegelastevaheliste v\u00f5imusuhetega (Can\u00f3nica, 1996). Praegu on paljud kakskeelsed raamatud seotud kolonisatsiooni ja r\u00e4nde erinevate protsessidega ning autorite suhetes nende keeltega (Hadaway &amp; Young, 2013).<\/p>\n\n<p>Meie BiblioLingua projekt keskendub ingliskeelsete e-raamatute loomisele, et parandada \u00f5pilaste keeleoskust, p\u00f6\u00f6rates erilist t\u00e4helepanu konkreetsetele \u00f5pih\u00e4iretele, kuulmispuudega v\u00f5i puudustkannatava taustaga inimeste juurdep\u00e4\u00e4setavusele e-raamatutele.<\/p>\n\n<p>Veelgi enam, selle projekti raames t\u00f5lgitakse viis e-raamatut prantsuse, itaalia, hispaania, eesti ja slovakkia keelde, luues sellega kakskeelseid raamatuid, mis toetavad \u00f5ppeprotsessi ja muudavad inimesi teadlikumaks meie poolt pakutavate kultuuride ja keelte mitmekesisusest, mida v\u00f5ib meie \u00fchiskonnast leida (Jeffers, 2009).<\/p>\n\n<p>Lisaks arvame, et e-raamatu vorm pakub t\u00e4iendavaid eeliseid, kuna e-raamatute lugejad saavad kohandada teksti suurust, kuju ja taustav\u00e4rvi, muutes need n\u00e4gemispuudega \u00f5pilastele h\u00f5lpsamini arusaadavaks. Need aspektid teevad Bibliolinguast kultuuriliselt ja sotsiaalselt kaasava projekti, mis peegeldab meie globaalse \u00fchiskonna tegelikkust.<\/p>\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kasutatud kirjandus<\/h2>\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Baylac-Ferrer, A. (2009). Catalunya Nord: Societat i identitat: Reflexions, vivencies i panorama c\u00e1tala. Trabucaire. <\/li>\n\n\n\n<li>Can\u00f3nica, E. (1996). Lenguas en la escena: el pluriling\u00fcismo en el teatro prelopesco. In Ignacio Arellano et al.(Coords.), Studia Aurea. Actas del III Congreso de la AISO (pp. 109-118).<\/li>\n\n\n\n<li>EUROSTAT. (2019). Foreign language skills statistics. Luxembourg: Publications Office of the European Union. Retrieved from <a href=\"https:\/\/ec.europa.eu\/eurostat\/statistics-explained\/index.php?title=Foreign_language_skills_statistics\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">https:\/\/ec.europa.eu\/eurostat\/statistics-explained\/index.php?title=Foreign_language_skills_statistics<\/a><\/li>\n\n\n\n<li>Hadaway, N. L., &amp; Young, T. A. (2013). Celebrating and revitalizing language: Indigenous bilingual children&#8217;s books. Bookbird: A Journal of International Children&#8217;s Literature, 51(3), 56-68.<\/li>\n\n\n\n<li>Jeffers, D. (2009). Bilingual books. Children &amp; Libraries, 7(3), 38.<\/li>\n\n\n\n<li>Semingson, P., Pole, K., &amp; Tommerdahl, J. (2015). Using bilingual books to enhance literacy around the world. European Scientific Journal <\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kakskeelsust on raske m\u00f5\u00f5ta selle erinevate definitsioonide t\u00f5ttu, kuna m\u00f5ned autorid leiavad, et m\u00f5lema keele emakeele tase on vajalik, samas kui teistel on erinev arvamus. Sellest hoolimata r\u00e4\u00e4gib Euroopa Statistikaamet, et 64,6% t\u00f6\u00f6ealistest t\u00e4iskasvanutest r\u00e4\u00e4gib v\u00e4hemalt \u00fcht v\u00f5\u00f5rkeelt (EUROSTAT, 2019). Kakskeelsuse maailmas on kakskeelsed raamatud nii laste kui ka t\u00e4iskasvanute igap\u00e4evaelu osa ning need on [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":5793,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_et_pb_use_builder":"off","_et_pb_old_content":"","_et_gb_content_width":"","footnotes":""},"categories":[17],"tags":[],"class_list":["post-9121","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uncategorized-et"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/bibliolingua.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9121","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/bibliolingua.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/bibliolingua.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/bibliolingua.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/bibliolingua.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9121"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/bibliolingua.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9121\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9124,"href":"https:\/\/bibliolingua.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9121\/revisions\/9124"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/bibliolingua.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5793"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/bibliolingua.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9121"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/bibliolingua.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9121"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/bibliolingua.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9121"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}