Globaliseerumine muudab keeleoskused paratamatult v\u00e4\u00e4rtuslikuks nii \u00fcksikisiku kui ka \u00fchiskonna tasandil (OECD, 2012). Seega on teise keele omandamine muutunud \u00fclioluliseks. N\u00f5udlus kaks- ja isegi mitmekeelsete inimeste j\u00e4rele (Soares et al., 2013) on seatud t\u00e4nap\u00e4eva globaalses \u00fchiskonnas hariduse prioriteediks (Glazer et al., 2017).<\/p>\n\n
Neid ootusi on m\u00f5jutanud ka r\u00e4nne ja kultuurilised erinevused erinevate riikide ja piirkondade vahel, mis muudab riigid multikultuurseteks kogukondadeks. Samuti on Interneti k\u00e4ttesadavus teinud inimeste omavahelise suhtluse k\u00e4ttesaadavaks \u00fcle maailma. Seet\u00f5ttu peavad inimesed ja \u00fchiskonnad keskenduma endale ja tulevaste p\u00f5lvkondele vajalike oskuste arendamisele, et edukalt \u00fcletada k\u00f5ik kaasaegse mitmekeelse \u00fchiskonna takistused.<\/p>\n\n
Teisest k\u00fcljest on globaliseerumine muutnud inimeste jaoks juurdep\u00e4\u00e4su keele\u00f5ppe ressurssidele ja materjalidele kogu maailmast lihtsamaks. Uue keele \u00f5ppimine v\u00f5ib olla keeruline ja aegan\u00f5udev ettev\u00f5tmine, kuid Interneti ja veebip\u00f5histe keele\u00f5ppeplatvormide leviku t\u00f5ttu, on inimestel n\u00fc\u00fcd v\u00f5imalik osaleda keelekursustel ja p\u00e4\u00e4seda ligi erinevatele keele\u00f5pperessurssidele k\u00f5ikjalt maailmast.<\/p>\n\n
Seega elame tehnoloogiap\u00f5hise \u00f5ppe ajastul, mis on oluliselt v\u00f5imendanud keele\u00f5ppe v\u00f5imalusi. Need uuenduslikud t\u00f6\u00f6riistad v\u00f5ivad olla eriti kasulikud \u00f5pilastele, kellel on raskusi traditsiooniliste \u00f5ppemeetoditega v\u00f5\u00f5rkeele \u00f5ppimisel v\u00f5i kes soovivad selleks lihtsalt uusi ja p\u00f5nevaid viise leida. Lisaks h\u00f5lbustab see \u00f5ppijate kokkupuudet vastavat keelt emakeelena k\u00f5nelejatega, kaasates neid erinevatele veebikursustele (Be\u0107irovi\u0107 et al., 2021).<\/p>\n\n
Digitaalne keele\u00f5ppetehnoloogia v\u00f5imaldab \u00f5pilastel sageli kohandada isiklikku \u00f5pikogemust ja t\u00f6\u00f6tada omas tempos, stimuleerib \u00f5ppeprotsessi ja maksimeerib l\u00e4bi aktiiv\u00f5ppemeetodite kasutamise \u00f5pilaste v\u00f5imeid. Lisaks v\u00f5imaldab see hariduslike erivajadustega \u00f5pilaste puhul kohandada keele\u00f5ppeprotsessi vastavalt nende vajadustele ja oskustele. Nii saavad \u00f5pilased oma \u00f5ppeaega maksimaalselt \u00e4ra kasutada ning see aitab neil v\u00e4ltida \u00fclekoormust v\u00f5i pettumust, mis omakorda aitab kaasa ennastjuhtiva \u00f5ppija kujunemisele. (Be\u0107irovi\u0107 et al., 2021).<\/p>\n\n
Lisaks sellele, et digitaalsed keelet\u00f6\u00f6riistad on l\u00f5busad ja t\u00f5husad, v\u00f5ivad need anda keele\u00f5ppe protsessile lisav\u00e4\u00e4rtust, kuna pakuvad laias valikus materjale v\u00e4ga erinevates kontekstides ja vormingutes. nteraktiivsest keele\u00f5ppetarkvarast kuni veebitundideni, lisaks erinevad veebip\u00f5hised keele\u00f5ppe rakendused v\u00f5i e-raamatud.<\/p>\n\n
eie Erasmus+ koost\u00f6\u00f6projekt BiblioLingua keskdnubki e-raamatute loomisele, pakkumaks v\u00f5imalust \u00f5pilaste keeleoskuste arengamisele. Eriti nendele, kellel on spetsiifilised \u00f5pih\u00e4ired, kellel on kuulmispuude v\u00f5i muu hariduslik erivajadus. Pakume lahendusena lugemiskogemust l\u00e4bi digitaalsete, erinevatele keele\u00f5ppe tasemetele kohandatud ja illustreeritud e-raamatute. Usume sellise l\u00e4henemise potentsiaali, sest paljud e-raamatute rakendused omavad selliseid funktsioone nagu reguleeritav teksti suurus, font ja taustav\u00e4rv, mis tagavad n\u00e4gemispuudega v\u00f5i muude lugemisraskustega \u00f5pilastel materjalile juurdep\u00e4\u00e4su ja lihtsustavad arusaamist. Lisaks on e-raamatutel saadaval tekstist heliversioone, mis v\u00f5ivad olla eriti kasulikud pimedatele ja vaegn\u00e4gijatest \u00f5pilastele v\u00f5i neile, kes tegelevad kuulmise m\u00f5istmise oskustega. L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes v\u00f5ivad k\u00f5ik nimetatud aspektid aidata muuta lugemiskogemuse k\u00f5igile k\u00e4ttesaadavamaks.<\/p>\n\n
Be\u0107irovi\u0107, S., Brdarevi\u0107\u010celjo, A. and Deli\u0107, H. (2021). The use of digital technology in foreign language learning, SN Soc Sci, 1(246). https:\/\/doi.org\/10.1007\/s43545-021-00254-y<\/a><\/p>\n\n Glazer, M., Harris, K., Ost, D., Gower, M. and Ceprano, M. (2017). Creating Bilingual Books to Facilitate Second Language Learning. Journal of Inquiry & Action in Education, 8(2), 81-89. https:\/\/files.eric.ed.gov\/fulltext\/EJ1140121.pdf<\/a><\/p>\n\n Soares, T., Anguera, X. and Trancoso, I. (2013). Second Language Learning Using Bilingual eBooks. (Publication no. 13588). Instituto de Engenharia de Sistemas e Computadores. https:\/\/www.inesc-id.pt\/publications\/13588\/pdf<\/a><\/p>\n\n