Ühes väikeses Prantsusmaa paigas,
on kaks küla:
- Longeverne
- Velrans
Nende külade elanikud ei saa omavahel hästi läbi.
Külade lapsed alati võitlevad omavahel.
Longeverne küla lastel on oma juht.
Tema nimi on Lebrac.
Lebrac on tark.
Lebrac on julge.
Ta teeb häid plaane.
Kui nad võitlevad,
üritavad lapsed teistelt ära võtta:
- nööpe,
- kingapealu,
- vöösid.
Nad arvavad, et see on lõbus.
Nad tahavad, et nende vastased läheksid koju ilma nööpideta.
Nööpide kaotamine on suur probleem.
Laste vanemad saavad väga pahaseks.
Lebrac ütleb oma sõpradele, mida teha.
Nad tahavad Velransi lapsed kinni püüda.
Velrans laste juht on Aztec des Gués.
Longeverne poisid järgivad Lebraci.
Ta on hea juht.
Camus ja Gibus on Lebraci sõbrad.
Nad aitavad alati Lebraci.
Iga päev peale kooli saavad lapsed kokku.
Nad teevad plaane.
Nad räägivad palju sellest, kuidas Velransi poisse kinni püüda.
Nad tahavad neilt nööbid ära võtta.
Võitlused on põnevad.
Poistele tundub, nagu nad oleksid päriselt sõjas.
Aga neil on vanematega probleemid.
Nende vanemad saavad väga pahaseks kui näevad
puuduvaid nööpe,
rikutud riideid.
Poisid saavad karistada.
Õpetajatele ei meeldi
kui poisid kaklevad.
Nad tahavad, et poisid õpiksid.
Ühel päeval on poistel viimane lahing.
See lahing otsustab, kes neist on parem.
Kõik lapsed valmistuvad selleks.
Nad teevad plaane.
Longeverne poisid arvavad, et nad võidavad.
Viimane lahing on suur.
Lapsed võitlevad kõvasti.
Keset lahingut saabuvad laste vanemad.
Tulevad ka õpetajad.
Lahing seiskub.
Vanemad karistavad poisse.
Peale viimast lahingut lõpetavad poisid kaklused.
Nad lähevad tagasi oma normaalse elu juurde.
Poisid näevad, et nende võitlused olid rumalad.
Nad teavad, et need võitlused pole tegelikult olulised.