Lastekirjandus on alates oma algusaegadest teinud läbi pika tee. See, mis algselt oli põlvest põlve edasi antud suuline pärimus, on kujunenud mitmekesiseks kirjandusžanriks, mille eesmärk on pakkuda meie kõige noorematele lugejatele meelelahutust, neid harida ja inspireerida.
Varajastel aegadel polnud lastele mõeldud lood sugugi nii süütud, nagu me neid täna ette kujutame. Näiteks vendade Grimmide kogutud muinasjuttudes leidus tumedaid ja moralistlikke elemente, mis peegeldasid tolle aja muresid. Just need lood panid aluse esimestele lastejuttude kogumikele.
19. sajand tõi lastekirjanduses kaasa murrangulise muutuse. Sellised teosed nagu Lewis Carrolli “Alice Imedemaal” ja Mark Twaini “Tom Sawyeri seiklused” muutsid lastejuttude olemust, viies need kaugemale pelgalt moraaliõpetustest. Need lood tõstsid esile kujutlusvõime ja seiklused, pakkudes lastele ruumi unistamiseks ja avastamiseks.
20. sajandi saabumine tõi lastekirjandusse suure mitmekesistumise. Roald Dahl ja Dr. Seuss tõid lugudesse huumorit ja fantaasiat, samas kui Enid Blyton ja Astrid Lindgren keskendusid laste igapäevaelule ja nende suhetele.
Lisaks tõusis sel ajastul esile hariduslike raamatute roll, mis olid suunatud keele ja sotsiaalsete väärtuste õpetamisele. Keeleõppes kujunesid olulisteks õppevahenditeks mitmekeelsed raamatud, aidates lastel õppida uusi keeli ja kultuurilisi tõekspidamisi.
Tänapäeval jätkab lastekirjandus oma arenguteed, hõlmates meile olulisi teemasid nagu mitmekesisus, kaasatus ja kliimamuutused. Lisaks sellele on kirjandus kohanenud digiajastuga, pakkudes lastele erinevaid digitaalseid formaate, sealhulgas audioraamatuid, e-raamatuid ja interaktiivseid rakendusi, mis köidavad uue põlvkonna tähelepanu ja rikastavad nende lugemiskogemust.
Bibliolingua projektis soovime kasutada Euroopa rikast kirjanduslikku pärandit keeleõppe edendamiseks ja tõsta teadlikkust meie erinevatest kultuuridest.
Alates rahvapärimusest kuni tänapäevaste uuenduslike digiraamatuteni, on lastekirjandus jätkuvalt oluliseks vahendiks laste keelelise ja kultuurilise arengu toetamisel. Bibliolingua projektis oleme uurinud, kuidas need lood võivad rikastada keeleõpet ja ühendada noori Euroopa mitmekesises kultuuriruumis.
Millised lood jäid sulle lapsepõlvest meelde? Jaga neid meiega ja õpime koos edasi!