Lugemise tähtsus

12/01/2024

Miks me peaksime lugema raamatuid

Lugemine on vaimne treening, mis rahustab ja aitab lastel lõõgastuda. Samal ajal avab lugemine uksi uutele teadmistele ning valgustab lugeja meeli. Lugemisest tulenevad kognitiivsed eelised ulatuvad kaugemale lapsepõlvest, mõjutades positiivselt kõiki vanusegruppe.

Lugemine treenib aju

Lugemine parandab mälu, kuna lugejad peavad meeles pidama detaile tegelaste, keskkondade ja süžeede kohta. See protsess tugevdab mälu ja loob uusi neuronaalseid radu. Selle tulemusena näitavad lugemisega tegelevad inimesed paremat akadeemilist sooritust analüütilistes oskustes ja otsustusvõimes.

Ken Pugh, Haskins Laboratories’i teadusdirektor Yale’i ülikoolis, väidab, et lugemine aktiveerib kõiki peamisi ajupiirkondi, parandades keelt, tunnetust, kujutlusvõimet ning valikulist ja püsivat tähelepanu. Raamatud, mis jutustavad lugusid kas ilukirjandusena või narratiivse tõsieluna, on eriti kasulikud aju treenimiseks, sest nad soodustavad kujutlusvõime ja kognitiivsete võimete arengut viisil, mida teised žanrid ei saavuta.

Lugemine arendab suhtlemisoskust

Me saame alati jagada seda, mida oleme lugenud, oma pere, sõprade ja kolleegidega. Kõik see suurendab meie suhtlemisoskust. Inimesed on sotsiaalsed olendid ning nutitelefonide maailmas oleme kaotamas oma suhtlusoskust. Siiski on lugemine viinud raamatuklubide ja internetis jututubade tekkeni, kus meil on võimalus teistega mõtteid jagada ja suhelda.

Uuring, mille avaldas Journal of Developmental and Behavioral Pediatrics, näitas, et kui laps loeb vaid ühe pildiraamatu päevas, kuuleb ta aastas 78 000 sõna. See tähendab, et peredes, kus loetakse palju raamatuid, kuuleb eelkooliealine laps 1,4 miljonit rohkem kasutusel olevat sõna kui laps, kelle vanemad ei loe talle ette. See mõjutab oluliselt lapse sõnavara ja keele arengut.

Lugemine muudab paremaks juhiks

Kuigi see pole lõplikult tõestatud, on peaaegu kõik suured juhid olnud lugejad. Üks põhjus, miks neid austatakse ja tuntakse nende tarkuse poolest, on see, et nad arendavad vaimset tervist toetavaid lugemisharjumusi. Sajandeid on lugemine olnud inspiratsiooni, kasvu ja uute ideede allikaks. See on väärtuslik investeering oma isiksusesse, millel on lugematu ja pikaajaline kasu. Kui soovite, et teie lapsest saaks selline, peate teda julgustama lugema. See hoiab tema vaimu tervena ja loovana. Ainult nõnda on ta võimeline panustama maailma paremaks muutmisel.

Juhtimisekspert John Coleman märkis Harvard Business Review’s, et lugemine aitab kaasa verbaalsele intelligentsusele, suurendades juhi teadmisi ja suhtlemisoskust. Ilukirjanduse lugemine soodustab eelkõige empaatiat, aidates teisi paremini mõista ja teistega suhelda. Tunnistades emotsionaalse intelligentsuse keskset rolli juhtimisoskustes, soovitab Coleman teadlikult uurida erinevaid žanre lugemisel ja osaleda raamatuklubides, et avastada raamatuid, millele muidu ei pöörataks tähelepanu.

Lugemine aitab saada paremat tööd

Lapsed, keda julgustatakse lugema juba varases eas, mõistavad paremini neid ümbritsevat maailma. Nad arendavad nutikat mõtlemisvõimet ning on vastuvõtlikumad loovusele ja ideedele, mis teistel nende vanuses lastel puuduvad. Selle tulemusena kasvavad nad oluliselt intelligentsemaks ja teadlikumaks oma ümbrusest kui lapsed, kes ei loe.

Oxfordi ülikooli teadlased analüüsisid 17 200 1970ndatel sündinud inimeste seas läbi viidud uuringu tulemusi ja leidsid, et need, kes lugesid 16-aastaselt regulaarselt raamatuid, saavutasid 33-aastaselt suurema tõenäosusega hea töö- või juhtpositsiooni. Uuringus osalejatele esitati küsimusi ka muude hobide kohta, näiteks sportimine, kultuuriüritustel osalemine, arvutimängude mängimine, õmblemine ja toiduvalmistamine. Selgus, et ükski teine tegevus ei mõjuta noore inimese arengut ja tulevast karjääri nii tugevalt positiivselt kui lugemine.

Kasutatud kirjandus