Teismelised on ideaalne vanuserühm teise ja kolmanda keele omandamiseks. Nende aju on ikka veel arenemisjärgus ja nad suudavad uusi keeli kiiremini ja kergemini õppida kui täiskasvanud. Lisaks on teismelised sageli motiveeritud uute keelte õppimisest, sest nad võivad olla huvitatud välismaal õppimisest, reisimisest teistesse riikidesse või keeleoskust nõudva karjääri tegemisest.
Teise või kolmanda keele õppimine pakub teismelistele mitmeid eeliseid, sealhulgas:
- Parem kognitiivne võimekus. Uuringud on näidanud, et kahe- ja mitmekeelsetel teismelistel on paremad kognitiivsed funktsioonid kui ühekeelsetel teismelistel. Selle põhjuseks on see, et uue keele õppimine nõuab teismelistelt erinevate kognitiivsete oskuste, näiteks mälu, tähelepanu ja probleemide lahendamise oskuse kasutamist.
- Paremad akadeemilised tulemused. Kaks- ja mitmekeelsed teismelised saavad koolis paremini hakkama kui ükskeelsed teismelised. See on tingitud sellest, et uue keele õppimine aitab teismelistel arendada kriitilist mõtlemisoskust ja õppida tõhusamalt.
- Suuremad karjäärivõimalused. Kaks- ja mitmekeelsed teismelised on ülemaailmses tööelus väga nõutud. Neil on juurdepääs suuremale hulgale töökohtadele ja võimalustele kui ükskeelsetel teismelistel.
- Suurem kultuuriteadlikkus. Uue keele õppimine aitab teismelistel õppida tundma ja hinnata erinevaid kultuure. See võib muuta nad avatumaks ja sallivamaks teiste suhtes.
Näpunäiteid teismeliste abistamiseks teise ja kolmanda keele omandamisel
On mitmeid asju, mida teismelised saavad teha, et parandada enda teise ja kolmanda keele omandamise oskust. Siin on mõned nõuanded:
- Keelekümblus. Üks parimaid viise uue keele õppimiseks on sukelduda sellesse. See tähendab enda ümbritsemist õpitava keelega nii palju kui võimalik. Teismelised saavad uude keelde sukelduda kuulates muusikat, vaadates filme ja telesaateid, lugedes raamatuid ja artikleid – nii paberkandjal kui ka digitaalselt ning rääkides emakeelekõnelejatega.
- Minge keelekursusele. Keeletundides osalemine võib pakkuda teismelistele struktureeritud ja toetavat keskkonda uue keele õppimisel. Keeletunnid võivad aidata teismelistel ka kohtuda teiste keeleõppijatega ja harjutada oma keeleoskust rühmas.
- Leia endale keelepartner. Keelepartner on keegi, kes valdab suuliselt keelt, mida sa õpid, ja kes on valmis sind aitama, et su keeleoskust lihvida. Teismelised saavad keelepartnereid leida veebist või kohalike keeltekoolide ja kogukonnaorganisatsioonide kaudu.
- Kasutage tehnoloogiat. On olemas mitmeid tehnoloogilisi vahendeid, mis aitavad teismelistel uut keelt õppida. Näiteks on olemas keeleõppe rakendused, veebisaidid ja veebikursused, mis võivad pakkuda teismelistele interaktiivseid ja kaasahaaravaid õpikogemusi. BiblioLingua projekt võib samuti olla keeleõppes suureks abiks.
Kuidas BiblioLingua projekt võib aidata
- Valige raamatuid, mis on saadaval mitmes keeles. Nii saavad teismelised lugeda sama raamatut nii oma emakeeles kui ka teises või kolmandas keeles.
- Lugege teismelistele ette mõlemas keeles. See on suurepärane viis, kuidas neile keelt tutvustada ja aidata neil arendada oma kuulamisoskust.
- Rääkige teismelistega raamatutest mõlemas keeles. See aitab neil arendada oma rääkimisoskust ja süvendada lugude mõistmist.
- Julgustage teismelisi esitama loetut näidendina või koostama versiooni lugudest teises või kolmandas keeles. See on teismelistele lõbus ja kaasahaarav viis keelepraktikaks.
Meie koostatud tunnitegevuste kavad ja pedagoogilised failid võivad anda teile ideid, kuidas muuta keeleõpetus õpilaste jaoks palju kaasahaaravamaks ja huvitavamaks.
Kasutatud kirjandus
- Bialystok, E., Craik, F. I., & Luk, G. (2005). Cognitive control and bilingualism: Isolate inhibition in young adults and preschool children. Cognitive Psychology, 50(3), 201-226.
- Cummins, J. (2000). Language, power and pedagogy: Bilingual children in the classroom. Bilingual Education & Bilingualism, 3(1), 3-45.
- Kharkhurina, S. N., & Bialystok, E. (2014). Bilingualism and academic achievement: Current perspectives and future directions. Child Development Perspectives, 8(1), 3-8.
- Ramirez, J. D., & Benes, S. (2010). Bilingual education and cognitive outcomes: Research evidence and implications for practice. Bilingual Education & Bilingualism, 13(4), 433-441.
- Genesee, F., Paradis, J., & Crago, M. B. (2004). Dual language development and disorders: A handbook on bilingualism and second language learning. Paul H. Brookes Publishing.