Ühes väikeses Prantsusmaa maakohas on kaks küla. Need külad, mille nimedeks on Longeverne ja Velrans, ei saa omavahel hästi läbi. Külade lapsed võitlevad teineteisega.
Longeverne lastel on oma juht. Tema nimi on Lebrac. Ta on tark ja julge. Ta juhib oma sõpru heade plaanidega.
Lapsed üritavad üksteiselt kakluste käigus nööpe, kingapaelu ja vöösid ära võtta. Nad arvavad, et see on lõbus, kui nende vastased lähevad koju ilma nööpideta.
Nööpide kaotamine on suur probleem. Laste vanemad saavad väga pahaseks nähes, et poiste riided on rikutud.
Lebrac on plaanide tegemises väga osav. Ta räägib oma sõpradele kuidas seada lõkse ja püüda Velransi poisid kinni. Longeverne poisid järgivad meelsasti Lebraci, sest ta on hea juht. Camus ja Gibus on samuti Longeverne poisid, kes alati Lebraci aitavad.
Iga päev pärast kooli kohtuvad lapsed ja planeerivad oma järgmist sammu. Nad arutavad, kuidas püüda Velransi poisse ja neilt nööpe ära võtta.
Lahingud on põnevad, ja poisid tunnevad end nagu päris sõjas. Nad satuvad tihti pahandustesse. Kui nad puuduvate nööpide ja katki rebenenud riietega koju jõuavad, saavad vanemad väga pahaseks ja poisid saavad karistada.
Ka koolis on õpetajad poiste peale pahased. Õpetajatele ei meeldi, et poisid kogu aeg kaklevad. Nad tahavad, et poisid õpiksid ja käituksid korralikult. Kuid poisid ei suuda oma lahingutele mõtlemist lõpetada. Nad otsivad alati uusi viise, kuidas Velransi kambale, kelle juhiks on Aztec des Gués, üllatusi valmistada.
Ühel päeval otsustavad poisid pidada suure viimase lahingu. See lahing otsustab, kes on parim. Mõlemad pooled valmistuvad hoolikalt. Nad koguvad varusid ja plaanivad oma strateegiaid. Longeverne poisid on kindlad, et nad võidavad, sest neil on juhiks Lebrac.
Viimane lahing on väga põnev. Mõlemad kambad võitlevad kõvasti. Kuid just siis, kui lahing on oma haripunktis, tulevad vanemad ja õpetajad. Nad peatavad lahingu ja karistavad poisse. Täiskasvanud on väsinud pidevast kaklemisest ja katki rebenenud riietest. Nad hoolitsevad selle eest, et poisid mõistaksid, et nad ei saa seda sõda edasi pidada.
Pärast täiskasvanute sekkumist lõpetavad poisid kaklemise. Nad lähevad tagasi oma tavapärasese elu juurde. Poisid mõistavad, et nende lahingud olid rumalad ja taipavad, et nendevaheline vaenulikkus pole üldse oluline.
