Kakskeelsust on raske mõõta selle erinevate definitsioonide tõttu, kuna mõned autorid leiavad, et mõlema keele emakeele tase on vajalik, samas kui teistel on erinev arvamus. Sellest hoolimata räägib Euroopa Statistikaamet, et 64,6% tööealistest täiskasvanutest räägib vähemalt üht võõrkeelt (EUROSTAT, 2019).
Kakskeelsuse maailmas on kakskeelsed raamatud nii laste kui ka täiskasvanute igapäevaelu osa ning need on väga huvitavad tööriistad erinevates valdkondades nagu näiteks hariduses. Baylac-Ferrer (2009) ja Pérez (2003) selgitavad, et kakskeelsete raamatute kasutamine üritustel, mis kasutavad erinevaid keeli, parandab õpilaste keelelist pädevust, saavutusi ja mõjuvõimu.
Kakskeelsete raamatute tüübid
Kakskeelsed raamatud on raamatud, mis on kirjutatud kahes keeles. Jeffers (2009) ja Semingson et al. (2015) eristavad viite kakskeelsete raamatute kategooriat:
- Täisteksti tõlked: kogu raamatu lugu on näidatud kahes keeles.
- Ühekeelsed tõlked: sama raamatu erinevad tõlked.
- Manustatud tekst: lugu esitatakse ühes keeles, sõnad ja fraasid teises keeles.
- Sõnadeta raamatud: tehniliselt ei ole need kakskeelsed, sest neil on ainult pildid. Siiski võivad nad aidata jutuvestmisel erinevates keeltes.
- Kontseptsiooniga kakskeelsed raamatud: üks teema, mida näidatakse erinevates keeltes.
Kakskeelsete raamatute eelised
Kakskeelsetel raamatutel on mitmeid eeliseid nii klassiruumis kui ka väljaspool seda. Nad toetavad keele arengut õpilastel, kes räägivad mitut keelt ja on mitmekultuurilise taustaga (Semingson et al., 2015).
Raamatut kahes keeles kasutades õpivad mõlema keele kõnelejad kiiremini ja on teadlikumad multikultuursest globaalsest kogukonnast, milles me elame (Jeffers, 2009). Kakskeelsed raamatud loovad aluse, kus keeli väärtustatakse võrdselt, mille tulemusena tunnustatakse lapsi asjatundjatena ning näidatakse üles toetust oma kultuurile ja keelele (Semingson et al., 2015).
Mitmekeelsetel teostel on Euroopas pikk ajalugu. Esimesi näiteid sellisest kirjandusest leiame Hispaaniast, kus ilmusid kharjad, klassikalised araabia või heebreakeelsed luuletusted, millele olid lisatud mozaraabiakeelsed sõnad (Canónica, 1996). Hiljem oli eri keelte kasutamine eriti oluline teatris, kus autorid püüdsid näidata Hispaania keelte mitmekesisuse tegelikkust ja seda, kuidas need suhestuvad erinevate sotsiaalsete klasside ja tegelastevaheliste võimusuhetega (Canónica, 1996). Praegu on paljud kakskeelsed raamatud seotud kolonisatsiooni ja rände erinevate protsessidega ning autorite suhetes nende keeltega (Hadaway & Young, 2013).
Meie BiblioLingua projekt keskendub ingliskeelsete e-raamatute loomisele, et parandada õpilaste keeleoskust, pöörates erilist tähelepanu konkreetsetele õpihäiretele, kuulmispuudega või puudustkannatava taustaga inimeste juurdepääsetavusele e-raamatutele.
Veelgi enam, selle projekti raames tõlgitakse viis e-raamatut prantsuse, itaalia, hispaania, eesti ja slovakkia keelde, luues sellega kakskeelseid raamatuid, mis toetavad õppeprotsessi ja muudavad inimesi teadlikumaks meie poolt pakutavate kultuuride ja keelte mitmekesisusest, mida võib meie ühiskonnast leida (Jeffers, 2009).
Lisaks arvame, et e-raamatu vorm pakub täiendavaid eeliseid, kuna e-raamatute lugejad saavad kohandada teksti suurust, kuju ja taustavärvi, muutes need nägemispuudega õpilastele hõlpsamini arusaadavaks. Need aspektid teevad Bibliolinguast kultuuriliselt ja sotsiaalselt kaasava projekti, mis peegeldab meie globaalse ühiskonna tegelikkust.
Kasutatud kirjandus
- Baylac-Ferrer, A. (2009). Catalunya Nord: Societat i identitat: Reflexions, vivencies i panorama cátala. Trabucaire.
- Canónica, E. (1996). Lenguas en la escena: el plurilingüismo en el teatro prelopesco. In Ignacio Arellano et al.(Coords.), Studia Aurea. Actas del III Congreso de la AISO (pp. 109-118).
- EUROSTAT. (2019). Foreign language skills statistics. Luxembourg: Publications Office of the European Union. Retrieved from https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Foreign_language_skills_statistics
- Hadaway, N. L., & Young, T. A. (2013). Celebrating and revitalizing language: Indigenous bilingual children’s books. Bookbird: A Journal of International Children’s Literature, 51(3), 56-68.
- Jeffers, D. (2009). Bilingual books. Children & Libraries, 7(3), 38.
- Semingson, P., Pole, K., & Tommerdahl, J. (2015). Using bilingual books to enhance literacy around the world. European Scientific Journal