Ajastul, kus domineerivad ekraanid ja kiire rahulolu saavutamine, on raamatute lugemine noorema põlvkonna jaoks hääbumas. Traditsiooniline haridussüsteem, mis paneb rõhku klassikalistele romaanidele ja standardiseeritud testimisele, on oma eesmärkide saavutamisel suurtes raskustes, sest sellisel moel armastust lugemise vastu tänapäeval enamasti ei saavuta. Lugemishuvi vähenemine on murettekitav, kuna sellel on sügav mõju laste kognitiivsele arengule, empaatiale ja akadeemilisele edukusele.
Lugemine tänapäeva noorte hulgas
National Literacy Trusti (2020) hiljutised uuringud näitavad murettekitavat tendentsi: lugemist nautivate laste ja noorte arv on langenud madalaimale tasemele alates 2005. aastast. Vaid 25,8% lastest ja noortest väitis 2020. aastal, et loeb iga päev väljaspool koolitunde. 2015. aastal oli sama protsent 43. See langus on veelgi märgatavam teismeliste seas, kellest paljud peavad lugemist pigem tööks kui meeldivaks tegevuseks.
Suurbritannia Haridusministeeriumi tellimusel Clarki jt (2020) See on terav kontrast eelmiste põlvkondadega, kus lugemine oli peamine meelelahutuse ja teadmiste allikas. Aruandes rõhutati, et sellele langusele aitab oluliselt kaasa õppekava suur keskendumine klassikalisele kirjandusele, mida kaasaegsed õpilased sageli ebaoluliseks peavad. Lisaks selgus ühest teisest uuringust (Ahmad, Zaheer et al, 2021), et üks peamisi takistusi, millega vanemad laste lugemisharjumuse soodustamisel silmitsi seisavad, on ekraanide, näiteks mobiiltelefonide, televiisorite ja elektrooniliste mängude liigne kasutamine.
See on tingitud nende arvust ning teenustest ja võimalustest, mida need seadmed lastele meelelahutuseks pakuvad. Täiendavateks väljakutseteks on õppekavade üleküllastatus ning õpikute tohutu hulk, samuti vanemate vähene huvi, raamatute kõrge hind, ebapiisav lugemispraktika kooli tasandil ja kooliraamatukogude puudumine.
Hariduse roll lugemise edendamisel (või takistamisel)
Tänane haridussüsteem kipub panema suurt rõhku klassikalisele kirjandusele, nagu Shakespeare, Dickens ja Austen. Kuigi need teosed on kahtlemata väärtuslikud, ei jõua need sageli noorte lugejateni, kes peavad neid rasketeks ja millega neil on ennast raske samastada. Õpilaste sundimine neid tekste lugema, seejuures ilma sisemist lugemisarmastust soodustamata, võib põhjustada nende negatiivseid assotsiatsioone raamatute ja kirjandusega tervikuna.
Lisaks võib rõhk kirjanduslikule analüüsile ja lugemiskontrollidele muuta lugemise mehaaniliseks ja stressirohkeks ülesandeks, mis võtab lastelt ära uute lugude ja ideede avastamise rõõmu. Selline tee ja lähenemine, mis ei tunnista lugemisnaudingut ennast kui pikaaegse lugemisharjumuse tekkimise kriitilist faktorit, ei ole kahjuks jätkusuutlik.
Koomiksite kasutamine alghariduses
Ühe lahendusena lastes lugemisarmastuse taaselustamiseks on koomiksite kasutamine alghariduses. Koomiksid on võimas vahend, mis ühendab visuaalse kunsti narratiiviga, muutes selle noorte lugejate jaoks väga köitvaks. Koomiksid suudavad köita laste kujutlusvõimet ja tähelepanu viisil, mida tihedad ja tekstirohked raamatud ei suuda.
Koomiksi kasutamist toetavad haridusuuringud
Texase ülikooli uuringud näitasid, et koomikseid lugevatel õpilased saavutasid parema lugemisoskuse ja nad eristusid hästi ka loetu mõistmise osas. Uuring näitas, et visuaalse ja tekstilise jutuvestmise kombineerimine koomiksites aitab parandada kirjaoskust, eriti nende laste hulgas, kelle jaoks lugemine on vastumeelne.
Praktilised sammud õptajatele
1. Mitmekesistage lugemisvara: tutvustage klassikalise kirjanduse kõrval õpilastele mitmesuguseid lugemismaterjale, sealhulgas koomikseid, graafilisi romaane ja kaasaegset noortele mõeldud ilukirjandust.
2. Looge lugemissõbralik keskkond: tehke klassiruumidesse ja raamatukogudesse hubased lugemisnurgad, kus õpilased saavad mugavalt ja pingevabalt lugeda.
3. Julgustage valikut: laske õpilastel valida, mida nad lugeda tahavad. Raamatute valimisel autonoomia pakkumine võib oluliselt suurendada nende huvi ja motivatsiooni.
4. Kasutage visuaalset kirjaoskust: kasutage koomiksit visuaalse kirjaoskuse ja jutustamisoskuste õpetamiseks ja arendamiseks. Koomiksite kunstilise poole ja loo struktuuri üle arutlemine võib parandada õpilaste üldist arusaamist kirjandusest ja selle väärtustamist.
5. Vanemate kaasamine: julgustage vanemaid koos lastega koomikseid lugema. Jagatud lugemiskogemused võivad kasvatada armastust lugemise vastu ja olla aluseks pikaajalise lugemisharjumuse tekkimisele.
Lugemisharjumuse vähenemine noorte seas on keeruline probleem, mille juured on suuresti tänases haridusparadigmas. Mõtestades ümber, kuidas me lastele kirjandust tutvustame, kaasates haaravaid alternatiive, nagu koomiksid, võime lastes taas lugemiskire sütitada. Õpetajatel, lapsevanematel ja poliitika kujundajatel on aeg mõista, et lugemisarmastuse edendamine tänapäeva digiajastul nõuab loovust, paindlikkust ja valmisolekut uute vahendite omaksvõtmiseks. Nende ühiste jõupingutuste kaudu saame tagada, et lugemisrõõm rikastab ka tulevaste põlvede elu.
Kasutatud kirjandus
Clark, C. and Teravainen-Goff, A. (2020). Children and young people’s reading in 2019: Findings from our Annual Literacy Survey. London: National Literacy Trust.
Tiemensma, L. (2009, August). Visual literacy: To comics or not to comics? Promoting literacy using comics. In World Library and information congress: 75th IFLA general conference and council (pp. 23-27).
Ahmad, Z., Tariq, M., Iqbal, Q., & Sial, T. A. (n.d.) (2021). Exploring the Factors Affecting the Development of Reading Habits among Children. DigitalCommons@University of Nebraska – Lincoln. https://digitalcommons.unl.edu/libphilprac/6307/