Kakskeelsus ehk oskus rääkida sujuvalt kahte keelt, on keeleteadlaste ja psühholoogide seas olnud pikka aega põnev uurimisobjekt. Kuna maailm muutub üha väiksemaks, on kakskeelsuse eelised tõusnud haridus- ja kognitiivsetes uuringutes esiplaanile. See artikkel käsitleb kakskeelsuse kognitiivseid eeliseid, keskendudes eelkõige BiblioLingua projekti sihtrühmaks olevatele 12–18-aastastele teismelistele. Tuginedes uuringutele ja tegelikele näidetele vaatame, kuidas meie projekt oma 17 e-raamatu ja teiste õppematerjalidega mitmekeelsuse levikule mõju võiksid avaldada.
Täiustatud kognitiivsed funktsioonid
Kakskeelsuse üks olulisi kognitiivseid eeliseid seisneb tähelepanu ja mälu ratsionaalsemas kasutuses ning kognitiivses paindlikkuses, mis on probleemide lahendamiseks ja otsuste tegemiseks hädavajalikud. Seda eriti tänapäeval, kus ühelt ülesandelt teisele lülitumine ehk rööprähklemine on inimeste elude pärisosaks. Kakskeelsetel inimestel on teadaolevalt paremini arenenud need ajufunktsioonid, mis võimaldavad neil tõhusamalt ülesannete vahel ümberlülitusi teha, keskenduda asjakohasele teabele ja kohaneda hõlpsalt muutuvate oludega. Teismeliste jaoks, kes seisavad silmitsi arvukate akadeemiliste ja sotsiaalsete väljakutsetega, võib kakskeelsus olla igapäevaelus navigeerimisel võimsaks eeliseks.
Kognitiivse tagasilanguse edasilükkamine
Uuringud on näidanud, et kakskeelsusel võib olla ka pikaajaline kognitiivne kasu. Kakskeelsetel inimestel on väiksem tõenäosus kognitiivseks languseks ja dementsuseks kui ükskeelsetel inimestel. Pidev vajadus kasutada kahte keelt loob kognitiivse reservi, mis kaitseb aju vanusega seotud kognitiivsete häirete eest. Soodustades teise keele omandamist teismeliste seas, võivad BiblioLingua projektis valminud õppematerjalid aidata kaasa nn kognitiivse vastupidavuse loomisele, millel võib olla positiivne mõju vaimsele tervisele ja heaolule hilisemas elus.
Suurenenud metalingvistiline teadlikkus
Metalingvistiline teadlikkus viitab võimele keele üle mõtiskleda ja sellega manipuleerida. Kakskeelsetel inimestel areneb kõrgendatud tundlikkus keele struktuuri, grammatika ja sõnavara suhtes, mis tähendab üldiselt keeleoskuse paranemist. Kakskeelsesse keskkonda sukeldunud teismelised suurendavad tõenäoliselt oma metalingvistilist teadlikkust, muutes end osavamaks täiendavate keelte õppimisel ja oma suhtlusoskuste lihvimisel.
Suurenenud empaatia ja kultuuridevaheline mõistmine
Keel ja kultuur on oma olemuselt läbi põimunud ning kakskeelsed inimesed näitavad sageli üles kultuuriliste erinevuste paremat mõistmist ja väärtustamist. Olles BiblioLinguale sarnaste projektide kaudu kokku puutunud materjalidega, mis on kättesaadavad mitmes keeles ja seega ka mitmes kultuuriruumis, saavad teismelised arendada empaatiat ja avatust erineva taustaga inimeste suhtes. See kõrgendatud kultuuriline tundlikkus soodustab sallivust ja austust, aidates kaasa mitmekülgsete, globaalse teadlikkusega kodanike arengule.
Suurenenud kognitiivne paindlikkus
Kakskeelsed inimesed on osavamad uute olukordade ja vaatenurkadega kohanemisel, kuna neil on kogemusi erinevates keeltes navigeerimisel ja kultuurinormides. See kognitiivne paindlikkus võimaldab neil näha probleeme erinevate nurkade alt ja leida loomingulisi lahendusi. Kiiresti muutuva maailmaga silmitsi seisvate teismeliste jaoks on kognitiivne paindlikkus hindamatu omadus, mis võimaldab neil võtta vastu väljakutseid ja uurida uuenduslikke ideid.
Kakskeelsusest saadav kognitiivne kasum on vaieldamatu, pakkudes inimestele kogu nende elu jooksul palju eeliseid. BiblioLingua ja sellele sarnased projektid mängivad olulist rolli 12–18-aastaste teismeliste keeleõppe ja mitmekeelse meele arengu edendamisel. Kui noored alustavad keeleuurimise teekonda läbi kirjanduse, avavad nad oma potentsiaali, muutudes seejuures kohanemisvõimelisemaks, empaatilisemaks ja intellektuaalselt paindlikumaks.
Kasutatud kirjandus
Schönpflug, U. (2001). Bilingualism: Cognitive Aspects. International Encyclopedia of the Social & Behavioral Sciences.
De Milliano, I. I. C. M. (2007). The unriddling of metalinguistic awareness in early adolescence: An investigation of riddle comprehension and appreciation of young adolescents attending different grades and school tracks. Universiteit Van Tilburg. http://arno.uvt.nl/show.cgi?fid=70025
Owens, R.E. (1996) Language Development: An Introduction, Allyn & Bacon
Wallach, G.P. (2008) Language Intervention for School-Age Students: Setting Goals for Academic Success. Mosby Elsevier
O. Dea´K, G. (2003). The development of cognitive flexibility and language abilities. Department of Cognitive Science, University of California, San Diego. https://www.researchgate.net/publication/9063158_The_Development_of_Cognitive_Flexibility_and_Language_Abilities
Xia, T., An, Y., & Guo, J. (2022). Bilingualism and creativity: Benefits from cognitive inhibition and cognitive flexibility. Frontiers in Psychology. https://doi.org/10.3389/fpsyg.2022.1016777
Sipra, M. A. (2012). Contribution of bilingualism in language teaching. English Language Teaching, 6(1). https://doi.org/10.5539/elt.v6n1p56
Andrade, A. (2018). Bilingualism in the education of adolescents. California State University Stanislaus.
Van Den Noort, M., Vermeire, K., Bosch, P., Staudte, H., Krajenbrink, T., Jaswetz, L., Struys, E., Yeo, S. G., Barisch, P., Perriard, B., Lee, S., & Lim, S. (2019). A Systematic Review on the Possible Relationship Between Bilingualism, Cognitive Decline, and the Onset of Dementia. Behavioral Sciences, 9(7), 81. https://doi.org/10.3390/bs9070081