Lugemise mõju vaimsele tervisele on rikkalik ja mitmetahuline teema, millest võib leida palju väärtuslikku teavet. Vaimse tervise erinevatest aspektidest ja sellest kuidas seda hoida, on räägitud palju.
Lugemine on üks võimalus, kuidas oma vaimset tervist hoida ja kosutada. Lisaks sellele, et lugemine laiendab sõnavara ja silmaringi, aitab igavuse korral ning sütitab fantaasiat, aitab see turgutada ka vaimset tervist.
Sussexi Ülikooli uuring näitas, et vaid kuus minutit lugemist päevas võib vähendada stressitaset kuni 68%. On teada, et lugemine viib mõtted eemale igapäevamuredest ja võimaldab lõõgastuda. Pole midagi paremat, kui enne magama jäämist võtta kätte raamat ning suunata oma mõtted teadlikult igapäevastest muredest eemale. Lisaks aitab lugemine kehal ja vaimul lõdvestuda ning tänu sellele võib paraneda ka une kvaliteet.
Uurijad leidsid ka, et lugemine vähendab stressi paremini ja kiiremini kui muud meetodid, nagu näiteks muusika kuulamine (61%), tee või kohvi joomine (54%) või jalutamine (42%).
Teadlased usuvad, et hea raamatu lugemisele keskendumine aitab juhtida aju tähelepanu ärevast ja stressirohkest olukorrast eemale, vähendades südame löögisagedust ja stressist tingitud lihaspingeid. (Reading for 6 Minutes Reduces Stress by 68 Percent, 2021).
Lugemine pakub emotsionaalset tuge. Ilukirjanduse lugemine võib aidata arendada empaatiat ja teiste inimeste emotsioonide mõistmist. Erinevaid inimeste elulugude lugemine, kus kirjeldatakse tuntud inimeste kogemusi, võib aidata lugejal tunda end vähem üksikuna. Lisaks võib inimene samastuda teise inimese muredega ning raamatust ka ise abi saada. Raamat võib pakkuda nii lohutust kui inspiratsiooni. Teatud aspektist võib selleks mõeldud raamatute lugemine olla ka osa teraapiaprotsessist (biblioteraapia) (RGERBER, 2012).
Arvatakse, et konkreetsete kirjandusteoste lugemine ja nendest terapeudiga või rühmateraapias rääkimine aitab patsientidel lisaks enda vaatenurkadele paremini mõista ka teiste inimeste omi, mõista rasket minevikku või häirivaid olukordi või kogeda lootust, rahulolu ja empaatiat. Arvatakse ka, et lugemine võib parandada enesehinnangut, eneseteadlikkust ja enesetõhusust (Bibliotherapy, Psychology Today, n.d.).
Lugemine võib arendada neuroplastilisust, mis on aju võime kohaneda ja muutuda vastavalt uutele kogemustele.
Lugedes annab inimene oma ajule töötlemiseks uut teavet. Näiteks võib lugemine parandada mälu ja aidata kaasa keskendumisele. Lisaks võivad parandada kriitilise mõtlemise oskused ja võime luua seoseid erinevate ideede vahel (Does Reading Increase Neuroplasticity?, n.d.). Lõpetuseks võib öelda, et lugemise kasulikkuses enam väga palju ei kahelda.
Raamatuklubide loomine ja nendes osalemine võiks kuuluda inimeste igapäevaste tegevuste hulka. Lugemisega seotud arutelud ja kogemuste jagamine võivad rikastada vaimset tervist, luua uusi sõprussuhteid, pakkuda sotsiaalset tuge ja suurendada kuuluvustunnet.
Kasutatud kirjandus
Reading For 6 Minutes Reduces Stress By 68 Percent. (2021, June 23). AnxietyCentre.com. https://www.anxietycentre.com/research/reading-reduces-stress-by-68-percent/
Bibliotherapy | Psychology Today. (n.d.). www.psychologytoday.com. https://www.psychologytoday.com/us/therapy-types/bibliotherapy
Does Reading Increase Neuroplasticity? (n.d.). NeuroPraxis. Retrieved June 24, 2024, https://neuropraxis.com/resource/does-reading-increase-neuroplasticity/#:~:text=It
RGERBER. (2012, December 17). Bibliotherapy. Tools, Publications & Resources. https://www.ala.org/tools/atoz/bibliotherapy