Lugude jutustamine ja keeleõpe

01/07/2023

Jutuvestmine on üks vanimaid inimestevahelise suhtluse ja hariduse vorme. Vanimad teadaolevad lugude jutustamise kirjed on visuaalsed lood, nagu eelajaloolised koopajoonised. Võimalik, et need põhinevad isiklikel kogemustel ja suulisel pärimusel, mida me põlvest põlve suust suhu edasi andsime. Samuti on harimise ja kasvatamise vahendiks olnud muinasjutud, mis olemas paljudes erinevates iidsetes tsivilisatsioonides üle kogu maakera, olles selgesõnaliselt didaktilise sõnumiga lood.

Aastate jooksul on teaduskirjanduses palju räägitud jutuvestmise kui pedagoogilise vahendi tõhususest. Seda erinevate keeleoskuste spetsiifilisel arendamisel, sõltumata õppijate vanusest või taustast (nt Cameron, 2001). Lugudes on keelelisi, paralingvistilisi ja kultuurilisi elemente. Need kõik aitavad õppijatel tõhusalt oma võõrkeeleoskust arendada.

Võimalik, et see on üks tõhusamaid ja kaasahaaravamaid võõrkeeleõppe meetodeid, mis aitab õppijatel parandada oma sõnavara, grammatikat, kuuldu mõistmist ja üldist keeleoskust. Siin on mõned jutuvestmise kasutamise peamised eelised keele omandamisel:

  • sõnavara täiendamine ja kuulamisoskuse arendamine
    Õppija puutub kokku suure hulga sõnavaraga. Kuna see sõnavara on esitatud kontekstis ja õppija puutub sellega loo kuulamise ajal kokku korduvalt, on uutest sõnadest ja idiomaatilistest väljenditest lihtsam paremini aru saada.
  • keeleoskuse areng
    Õppija saab ise kuuldud või loetud loo ümber jutustada või seda isegi mängida. Jutuvestmine põhjal või selle jooksul saab algatada vestluse, kus õppija kasutab vahetult omandatud sõnavara ja väljendeid.
  • kultuurilise mõistmise soodustamine
    Lood peegeldavad sageli keele kultuurilisi aspekte, sealhulgas kombeid, traditsioone ja väärtusi. Lugude kaudu saavad õppijad aimu õpitava keele kultuurilistest nüanssidest, soodustades arusaama vastavast kultuurist ja keele sügavamat väärtustamist (Byram, 1997).
  • õpimotivatsiooni tõus
    Lugude jutustamine on väga kaasahaarav. See köidab õppijate tähelepanu juba algusest peale ja muudab õppimise nauditavaks. Kõrgema tähelepanu tasemega on õpitud materjali omandamine ja pikaajaline säilimine parem. Selle puhul on õppijate areng tavapärasest suurem, nad tunnevad, et on rohkem saavutanid, mistõttu on ka rohkem motiveeritud edasi õppima.

Kui soovite teada, millist tüüpi lugu peaksite oma õppijatele valima, siis siin on mõned ideed, millega saate töötada.

  • Isiklikud kogemused. Ammutage ainest oma elust ja kogemustest. Mõelge olulistele sündmustele, naljakatele juhtumitele või emotsionaalsetele hetkedele, mida te olete valmis oma õpilastega jagama.
  • Rahvapärimus ja mütoloogia. Uurige traditsioonilisi rahvajutte, müüte ja legende nii oma, aga ka teistest kultuuridest. Neis lugudes on sageli ajatud teemad ja nende sisu võib kõita teie õpilasi.
  • Kirjandus ja raamatud. Sukelduge raamatutesse ja kirjandusse, et leida lugusid, mis võiksid teie õpilasi kõnetada. Otsige novelle, romaane või isegi luulet, mida saate omal moel kohandada ja jutustada. Ja ärge vaadake ainult tuntud autoreid ja teoseid. Üllata oma õpilasi kirjandusega erinevatest riikidest ja erinevatest kultuurilistest vaatenurkadest.
  • Perekond ja sõbrad. Rääkige oma pere ja sõpradega. Neil võib olla häid lugusid või anekdoote, mida saate oma õpilastega jagada või loo inspiratsiooniallikana kasutada.
  • Kultuuritraditsioonid ja kombed. Uurige oma riigi kultuuritausta või teisi kultuure, et leida lugusid, mis on juurdunud nende traditsioonidest, kommetest või folkloorist. See on väga huvitav lähenemine just siis, kui teil on erineva kultuuritaustaga õpilasi.

Lugude jutustamine on väga loominguline protsess ja inspiratsiooni võib leida väga erinevatest allikatest. Valige lood, millega teie õppijad saavad ennast samastada või siduda. Samuti sobivad lood, mille vastu tunnete isiklikku kirge, sest teie entusiasm nakatab neid jutustades ka teie kuulajaid…