Tõlkimine on nii kunst kui teadus. See on balansseerimine originaalteksti autentsuse ning uue keelelise ja kultuurilise kontekstiga kohanemise vahel. Kirjanduse puhul on iga tõlge alusteksti ainulaadne tõlgendus, mis pakub lugejatele värske vaatenurga. Sageli juba tuttavate lugude ja tegelaste kohta.
Tõlkekunst kui navigeerimine kultuurikontekstis ja keelelistes nüanssides
Kirjanduse tõlkimine pole lihtne töö. Tõlkijad peavad orienteeruma originaalteksti keeleliste nüansside, kultuuriliste viidete ja stiilielementide võrgustikus. Igal keelel on oma ainulaadne rütm ja eripära, mida tuleb hoolikalt säilitada või loominguliselt kohandada, tagamaks samas originaalteose olemuse puutumatus.
Tõlkekirjanduse üks köitvamaid aspekte on see, kuidas erinevad tõlkijad ülesandele lähenevad. Iga tõlkija toob töösse oma tausta, kogemused, vaatenurgad ja keelelise tunnetuse, mille tulemuseks on sama teksti erinev tõlgendus. Mõned tõlkijad seavad esikohale võimalikult suure läheduse originaalkeelele, püüdes tabada autori mõtet ja stiili võimalikult tõetruult. Teised lähenevad loovamalt, võttes endale vabaduse tõlgendada ja kujutleda teksti ümber viisil, milles üritab tabada kaasaegsete lugejate või oma enda arusaama antud raamatust. Siin võiks mainida näiteks Bram Stokeri “Drakula” islandikeelset tõlget, mille autor on Valdimar Ásmundsson…lugege seda omal vastutusel.
Tõlkevalikute mõju
Üks intrigeerivamaid aspekte sama raamatu erinevate tõlgete võrdlemisel on esilekerkivate peenete erinevuste ja nüansside avastamine. Alates sõnavara ja süntaksi variatsioonidest, kuni tooni- ja meeleolumuutusteni, pakub iga tõlge lugejatele loole täiesti värske pilgu.
Iga tõlkimine on väljakutse ning selle protsessi käigus võivad teatud nüansid kaduma minna. Nii võivad hägustuda viited kultuurilisele eripärale, ka keele idiomaatilised väljendid võivad tõlkes oma mõju kaotada, sest peent sõnamängu või keelelisi veidrusi võib olla raske teises keeles edasi anda. Selle tulemusena võivad lugejad kohata sama raamatu eri tõlgetevahel tooni-, stiili- ja tõlgenduse erinevusi. See kõik tekitab küsimusi tõlke olemuse ning keelelise ja kultuurilise autentsuse säilitamise piiride kohta.
Mitmekesisus ja keerukus rikastab
Tõlkekirjandus avab lugejatele aknad erinevatesse kultuuridesse, vaatenurkadesse ja maailma nägemisse. Lõppkokkuvõttes seisneb tõlkekirjanduse ilu selle võimes ületada keelelisi ja kultuurilisi piire, luua sidemeid erineva taustaga inimeste vahel ja luua sügavam arusaam inimloomusest. Olenemata sellest, kas tegemist on originaalile tõetruudust vanduvate tõlgete või julgete ümbertõlgendustega, lisab iga tõlge maailmakirjanduse aaretele ainulaadse kihi, kutsudes lugejaid läbi erinevate keelte ja kultuuride põnevale avastus- ja uurimisretkele.
BiblioLingua projektis otsustasime tõlkida mõned e-raamatud meie projektipartnerite keeltesse. Seetõttu võite märgata peeneid erinevusi Goethe “Noore Wertheri kannatuste” inglise-, hispaania- ja prantsuskeelsete versioonide või Wilde’i raamatu “Dorian Gray portree ” inglise-, itaalia- ja eestikeelse versioonide ja paljude teiste e-raamatute eri keeltesse tõlgitud versioonide vahel. Lugege neid ja võib-olla leiate nüansse, kultuurilisi erinevusi või tõlkijate isiklikke kogemusi, mis kõik võivad olla kandunud nende Euroopa kirjanduse meistriteoste tõlgetesse.
Kasutatud kirjandus
Pillière, L. (2018). Style and voice: lost in translation? Études De Stylistique Anglaise/Études De Stylistique Anglaise, 12, 225–252.
Gandin, S. (2009). What is really lost in translation?: some observations on the importance and the ethics of translation. ResearchGate.
Katan, D. (2020). TRANSLATING THE “LITERARY” IN LITERARY TRANSLATION IN PRACTICE. Unisalento.