Vanaema

Vanaema (tšehhi keeles Babička) on romantiline romaan, mille kirjutas 1855. aastal Tšehhi kirjanik Božena Němcová. See kirjeldab elu 19. sajandi Böömimaal. Loo peategelane on vanaema, kellest õhkub tarkust, lahkust ja armastust. Ta esindab emaliku hoolitsuse ideaali ning teda austatakse nii oma peres kui terves külas. Jutustades lastelastele palju lugusid, õpetab ta neile häid kombeid. Romaani põhilugu leiab aset üks-kaks aastat pärast seda, kui vanaema on tütre perega Ratibořice orus asuvasse Staré bělidlo tallu elama tulnud. Ta aitab kodust majapidamist korraldada. Raamat kirjeldab autori idealiseeritud lapsepõlve. Süžee sisaldab selle piirkonna kirjeldusi, armastuslugusid, ajalugu ja erinevaid tollaseid kombeid.